Danielil on jälle üks kuu juures (p.s. ma alustasin seda postitust 2. mail, aga vahepeal oli nii kiire, et jäi pooleli). Natuke veel, ja ongi aasta täis. Vaikselt juba proovin harjuda selle mõttega, et ta pole beebi, vaid täitsa isiksus juba. Kõigile lastele meeldib musitseerida ja igasuguseid pille näppida. Aga Daniel on kohe eriliselt suur pillifänn. Aleksandr nt oli selles vanuses pigem traktorifänn. (Ja noh, on siiamaani!) Danielil hakkavad kohe käed värisema, kui süntekast möödume või kui kitarri näeb. Ja teeb suure skandaali, kui ei lubata mängida. Praegu nt mängib mul siin kõrval ksülofoni 🙂

Teine hobi on tal santehnika. Kohe, kui selja pööran, on ta vannitoas bidee, vetsupoti ja muu varustuse kallal. Nii tõmbab sinna.

No ja kolmas kirg on toit 😉

Selline sai meie lastetuba. Väikesed põrsakesed tegelevad aktiivselt selle sassiajamisega ja lõbu on laialt 🙂 Suurem osa sisustust on muidugi Ikeast (üks lisaboonus Malagaselamise juures). Väike laud, lamp, riidekapp (ei mahtunud kaadrisse) ja kardinad olid juba omaniku poolt, aga nt selle riiuli ja pildi seinale tassisime ise kohale. Tüübid ise on oma toaga igatahes rahul. Muide, pilt seinal on tõeline hitt, Aleksandr oskab tõsine kunstinautleja olla, kui asjasse on segatud nt rong ja laev + muu põnev action, mis seal toimub.

Üks offtopic asi ka. Mõtlesin, et pole ime, et ma nii magusasõltlane olen, kui lapsena telekast ajupesu tuli 😀 («Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme ülehomme!» ja mis seal veel oligi, et kui tuju hea, tuleb kommi süüa ja kui halb, tuleb ka kommi süüa)