Või “Beebruar,” nagu Dani ütleb. Ja märts on “Merts”
Aga peale seda paaripäevast talve, mis meil siin oli, on veebruar täitsa sõbralik ja lahke olnud ning meid heldelt suvesoojusega kostitanud. Kohe näha, et ühtegi külalist pole Eestist käinud, sest muidu oleks kohe mõni külmalaine platsis olnud…
Oleme siin pühapäeva õhtupoolikud piknikupäevadeks muutnud. Noh, et lapsed kodus hulluks ei läheks ja kodu lõplikult peapeale ei pööraks, ja et ise ka pead ei kaotaks siin kaose sees asjalik olla proovides.
Kusjuures – lapsed täiega naudivad selliseid väikseid matkakesi. Ei karda, ei satu paanikasse ega isegi väsi. Aleksandrile meeldib ronida ja vaateid juba ka natuke oskab nautida. Danielile meeldivad igasugused lilled ja taimed ja tokid ja seened jne. Botaanik noh. Viimati enne mäge metsatukast läbi minnes korjas rõõmuga seeni, niipalju kui ma neti abiga määrata suutsin, siis ilmselt isegi söödavad, tõenäoliselt Suillus ehk tatikate perekonnast. Aga ma igaks juhuks ikka ei julenud neid söögiks teha, seisavad ämbris…
Ja ma niiiii loodan, et suudame lastega ikka seda joont jätkata, et neile matkamine meeldiks ja õnneks ei oleks tarvis mingeid pidevaid fäänsisid tilulilu kohti nagu batuudikeskused ja veekeskused ja disneylandid jne (mitte et neis käia ei tohiks – aga kord aastas oleks ka ok).
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 
Me käisime nädalavahetusel lastega just Rootsis (läbi Helsinki, ehk siis lausa 4 laevasõitu!) ja ma olen ka nii tänulik hetkel! Et nad on sellised vahvad matkasellid ja ei vingu! Laevad-bussid-trammid, kogu see jala vantsimine,muuseumid ja akvaariumid. Pole küll päris loodusmatk ja see mida sina praegu silmas pead, aga saad aru küll – nii mõnus, et poisid tahavad avastada ja et neid huvitab. Ja et nad on õnnelikud vabaõhumuuseumis või akvaariumis. Ma ei kannata lihtsalt lapse pärast mänguväljakul või batuudikeskuses passimist, päris elu on lihtsalt niiiii palju huvitavam.
MeeldibLiked by 1 person
Jaa, täpselt! Kusjuures mu lapsed vahel ise paluvad, et emme, pliis, lähme ikeasse (lihapalle sööma). See on esiteks pool tundi läbi linna jalutamist, siis 15min rongiga sõitmist ja siis veel pool tundi jalutamist. Ja tagasi ka, eksole. Aga neile nii meeldib ja mul hea meel. Koos on tore jalutada, olgu see siis linnas või looduses.
MeeldibLiked by 1 person
No just! Eks kõik hakkab vist iseendast pihta – kui nad näevad, et see on loomulik ja sa ise teed ka nii, siis nad tulevad kaasa. Mulle on öeldud palju, et “minu laps küll ei jaksaks” või “ma küll last ei viitsi marjule kaasa võtta”.. ja siis imestad, et miks ta käituda ei oska, kui teinekord marjule satub või pikka maad käima peab. Aga kui sa neile titest saati valikut ei anna vaid lihtsalt lähed, küll nad siis kaasa tulevad. Loodan tõesti siiralt, et see nii ka jääb. Üks hetk, kui kooli lähevad, siis ikka mingid sõbrad mõjutavad ja nii, tekivad uued hobid ja huvid.. aga baas peaks all küll tugev olema 🙂
MeeldibLiked by 1 person