Eelmise suve pilt

Vahepeal oli igasuguste asjadega nii kiire, et unustasin rääkida, et lastel sai ju jaanipäeva paiku kool läbi,

Juuhuu, suvevaheaeg!

Kõige põnevam oli mudugi tunnistuste kättesaamine (see suur sündmus ise toimus alles kaks päeva peale viimast koolipäeva ja tunnistused sai ühest äpist mugavalt alla laadida).

Nii et siis see kauaoodatud tõehetk – et kas olime piisavalt head õpetajad koduõppe ajal.

Paramparaaa ja trummipõrin – jeee, olime täitsa tublid! Arvestades, et ma viimased 3 nädalat lasin Danieli koolitöödega lihtsalt üle, sest noh, nägin et teised ka ja nii kopp oli ees ja… Tal olid kõik ained “bueno” ehk siis viiepallisüsteemis neljad. Jei!

Aleksandril hinnatakse kümnepallisüsteemis ja ta on selline mitmekülgne tüüp, et hindeid oli vahemikus 6 kuni 8. Inglise keele õpetaja oli eraldi veel kommi jätnud, et on arengu üle väga uhke (by the way, mingit mega arengut tegelt ei ole, lihtsalt aitasin lapsel kontrolltöid teha, et täitsa pekki ei läheks ja üle ei peaks tegema… aga no eks me siis areneme siin suve jooksul järgi). Ja klassijuhataja ka kiitis, et tubli ja pingutas (siinkohal, teistes ainetes oli see tõsi ka)

Et siis, tehtud! Ja loodetavasti never again!

Aga suvevaheajaks meil hirmsuuri plaane ei olegi. Panin lastega igaks juhuks reeglid ka juba paika: youtube aega on päevas 1 tund. Tunnike proovime nendega ikka kooli ka mängida, põhirõhk on inglise keelel, sest kuna nad ujuvad nagunii juba kolme keele sees, siis see neljas pole neile siiani kohe üldse huvi pakkunud ega külge hakanud ja inglise keele õps neil koolis pole väga motiveeriv-inspireeriv. Peab aitama.

Eesti jääb meil sel aastal vahele, ja üldse kõik suuremad ringirändamised. Ainukesed tripid on töötripid. Kokkuhoid ja koroona noh. Töine suvi. Nüüd, kui koolimure kaelast ära, jääb (loodetavasti!) rohkem energiat omaenda tööasjadega tegelemiseks lõpuks.

Mõnikord jalutame mäe peal või matkame või käime rannas, aga mis teha, enamus ajast peavad lapsed omale ikka ise tegevust leidma… Eks siis järgmised suved tulevad ehk seiklusrikkamad, aga seekord nii. Mulle endale tegelikult lapsena meeldis selline iseseisvus ja vabadus, et ei olnud suvi mu eest ette ära planeeritud (välja arvatud rohimine ja heinategu ja muud tööd), sain mängida ja raamatuid lugeda ja omas mullis kulgeda. Loodetavasti naudivad lapsed oma vabadust samamoodi.

Aga lõppu hoopis üks väike kiirvideo sellest, milline üks juuli siin välja näeb.

Toredat suve jätku ja järgmise korrani!