Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis

Oeh, milline perfektne päev täna oli!

Esiteks skoorisin ma möödaminnes kaltsukast halli mantli. Juba mitu kuud käin ja piilun, et äkki leian mõne, sest mul on 3 (!!!) rohelist, aga mitte ühtegi neutraalsemat. Ja hopaa – seal ta oligi, ideaalselt istuv ja juba mulle iseloomulikult kassikarvu ka täis 😉 Ja ainult 9 euri 🙂 Viisin ta ruttu koju ära ja asusin uuesti teele.

Teises kaltsus vaatasid mulle juba uksepealt vastu üliägedad beezid boho saapad! Need said 6 euri vastu vahetatud.

Kõndisin siis saapakott näpus lõpuks linnapeale asjatoimetusi ajama. Õnneks oli mul nutti hommikul õhemalt riidesse panna, sest ilm muutus aina kuumemaks ja kuumemaks. Jaanuari keskel 20 kraadi – vahel ikka juhtub, aga selline õnn ei ole sugugi iseenesestmõistetav. Tavaliselt, kui keskpäeval viskabki 18 peale välja, on tuul ikka jäiselt külm… Täna aga ohkasin iga tuuleiili peale õnnelikult, et nii mõnusalt soe! Taevas ei olnud pilvekübetki. Kui vaid terve talv selline oleks…!

Lõpuks jõudsin koju ning mind ootas ees järgmine armas üllatus – Karin oli mulle hõõgveinisegu saatnud! Mmmmmm…

Ja kui tööd hakkasin tegema, vaatas postkastist vastu e-mail kauaoodatud raamatulepinguga. Juuhuu! Nii et sellega on nüüd ka täitsa ametlik 🙂

Siis helistasime veel maaklerile, et stuudiopind rentida. Käisime millalgi detsembris ühte vaatamas ja ta oli mul siiani ikka endiselt südamel. Nii et otsustasime, et kui ta on meile määratud, siis on veel alles, ja kui ei ole, siis mis seal ikka, las minna see stuudioplaan. No ja oligi alles…

Ja nüüd mõtlevad kõik, et enam paremaks ei saa minna, eksole.

Jalutasime õhtul lastega kung-fu trenni poole ja arutasime Artjomiga, et peame nüüd edaspidi prügikastide ümbrustel silma peal hoidma – aeg-ajalt tuuakse igast ägedat mööblit ja asju sinna, et kellele meeldib, võtku aga endale. Ja meil kuluks stuudiosse ju üht-teist ägedat ära küll… Ja mis tunni pärast juhtus – esimese prügikasti kõrval trennist tagasi kodu poole tulles seisid üliägedad kiiktoolid. Vau! Kujutan juba ette, kuidas ma selle puitosa valgeks värvin 😛 Siiani olen ma ise see olnud, kes oma vanu asju prügikasti kõrvale viib, nii et nüüd saime midagi tagasi ka 😀

Kui ma matkamisest juba kirjutasin (SIIN), siis ei saa andaluusia linnadest ka üle ega ümber. Pigem nende pärast ma ju sellesse maailmanurgakesse end sisse seadsingi 🙂

Kõige lemmikum on ilmselgelt Malaga (p.s. siia peaksin fancilt märkima, et sellest saate varsti raamatust lähemalt lugeda 😀 ), aga ägedaid linnu on teisigi.

1. Granada

Kui ma 8 aastat tagasi Hispaania-tripil esimest korda paar päeva Granadas peatusin, siis ta mulle veel meeldima ei hakanud. Pigem vastupidi. Alhambra oli küll imeline, kuid linn ise tundus kuidagi suur ja haisev. Nüüd ma olen seal muidugi korduvalt veel käinud ja haisu pole rohkem olnud 😀 Ju siis oli noil päevil mingi kanalisatsioonijama. Ja Alhambra – mis sest, et hind on kallis, turiste meeletult ja järjekorrad pikad – ikka olen alati peaaegu vapustuse äärel sellest ilust seal. Ei öelda ju ilmaasjata, et kes Alhambras pole käinud, pole Hispaaniat näinud (noh umbes nagu Egiptuse ja püramiididega). Aga Alhambra Alhambraks, linn ise on mulle ka ajapikku väga meeldima hakanud. Ma tunnen seal alati natuke sellist Tartulikku vibe, Malagast natuke hipikam, rohkem noori, rohkem flamencot jne. Kodune tunne.

2010a

Alhambra

tunneli lõpus olev valgus annab alati lootust

2. Cordoba

Cordoba on ilu poolest minu jaoks üks numpsikumatest linnadest. Kõik need patiod ja lilli täis seinad. Vanalinnalabürindis olen ma korduvalt lootusetult ära eksinud 😀 Katedraal on samuti erakordselt võimas. Samas on see vist ainuke mu lemmiklinnadest, kus ma ise elada ei tahaks. Võib olla ma eksin ja kusagil mujal on ööelu ka, aga vähemalt vanalinnas pandi kõik kohad jube vara kinni.

2010a Cordoba tripp

lilled….

3. Tarifa 

Jälle üks väga ainulaadne ja ägeda vibega linnake. Linn ise on üsna tilluke ja turiste on palju, aga need pole tavalised turistid, vaid surfarid, lohesurfarid ja muud sellised tegelased. Ja nagu ikka, siis imeilus vanalinn käib ka asja juurde. + ühes baaris sain ma  oma elu peaagu parimat mojitot 😀 See on täpselt selline linn, kus kujutan end ilma lasteta nädal aega puhkamas – päeval aktiivne surf, öösel mojitoringid 😉 Kindlasti üks ägedamaid paiku siin Lõuna-Hispaanias.

4. Cadiz

Cadizi kutsutakse Hispaania Havanaks… võibolla välimuse pärast, aga ehk hoopis sellepärast, et ta on selline väheke autentsem? Rohkem andaluusiat, vähem turiste. Ma ise tunnen, et ei ole Cadizi veel päriselt sügavuti tundma õppinud, nii et tahan millalgi kindlasti seal kauem kui üks päev olla.

5. Sevilla

Kes siis Sevillat ei teaks onju… Sevilla tundub minu jaoks ülisuur (Andaluusia suurim linn ikkagi!), selline tunne, et eluilmaski ei jõua kõiki ägedaid kohti üle vaadata. Kui ma ei eksi, siis Sevillas on terve Euroopa peale suuruselt kolmas vanalinn… Teine pluss on see, et suur osa Hispaania flamencost on just sinna kogunenud, kõik tegijamad tegijad. Flamencopealinn. Ja Andaluusia pealinn. Ühesõnaga tegija koht. Artjom näiteks elaks hea meelega Sevillas. Mina mitte, sest meri on liiga kaugel 😀

…ehk siis tegelikult kõik kohad kuhu ma siiani olen jõudnud…sest kõik on lemmikud!

Aga alati, kui keegi külla tuleb, siis ma panen nad ikka oma peas mingisse ägeduse järjekorda ja tahan külalisi kui mitte igalepoole, siis vähemalt parimatesse ikka vedada.

No ja kuna “Malaga ümbrus” on selline suvaline mõiste siis piiritlen praegu nii, et kõik, mis jääb Andaluusiasse. 😉 Noh et päevaga käib edasi-tagasi ära.

1. Torcal de Antequera. Minu jaoks on ta ikka endiselt top1, kuigi olen seal vähemalt 4 korda käinud. Lihtsalt nii eriline ja omanäoline piirkond, nagu Marsile oleks sattunud. Või kiviaega 😀

2. Barranco Blanco. See on matkarada jõesängis, põlvini kuni ülepea vees. Mõned kosed on ka. Ühesõnaga adrenaliini jagub ja ilus on ka. Talvel kahjuks liiga külm 😀 Esimest korda minnes olime ikka väga halvasti ette valmistunud – lapsed kaasas ja paljajalu…nii et oli libe ja palju tassimist…aga ellu jäime 😉

3. Majatagused mäed. Ideaalsed, kus pikniku pidada ja pudeli veiniga päikseloojangut nautida. Kui enne ei olnud külalised veel Malagasse ära armunud, siis siin on lõpuks see koht, kus kõik südamed sulavad.

Esimene spot on 10 min kodust – siit on näha kogu vanalinn ja ühtlasi ka meie maja. Ja no see hea petekas kivinukk mille peal saab hirmsaid pilte teha… 😀

edf

Teine lemmik asub 20 min kodust nö linnumäe otsas. Merevaatega 😀

Kolmas lemmik on antennimägi, 30min kaugusel kui teha üks järsem shortcut läbi metsa, või 40 min, kui minna ringiga mööda teed. See on muidugi ka kõige coolim koht neist. Ma reaalselt koliks sinna mõnele kaljunikule elama kui saaks. Suurem osa Malagast on näha, nii merepoolsem kui ka vanalinn.

sdr

cof

4. Igualeja piirkonna kastanimetsad. Muidu ka ilusad väikesed valged külakesed mägede ja metsade vahel, aga oktoobri lõpus -novembris on kastanid värviliste lehtedega. Isegi vihmase ilmaga oli käiku väärt 🙂 Seeni saab ka korjata.

dav

5. Caminito del Rey. Natuke liiga popp ja ülerahvastatud, aga ikkagi väga ilus piirkond. Rada ise – ma ootasin tegelikult rohkem adrenaliini ja hirmu, sest kunagi enne restaureerimist oli ta väga ohtlik… Samas nendele, kes kõrgust kardavad, on vist täitsa mõnus närvikõdi 😀 Üliturvaline, kiivrid peas ja värki. Kontsadega ega plätudega ei lasta rajale jne (mind platvormidega ikka jõllitati veits aga jõudsin juba kähku rajale minna enne kui nad ära otsustasid, kas peaks tulema õiendama või mitte.) Alla 8a lapsi ka ei lubata. Aga kui pole tahtmist rajale minna, siis seal ümber on ilusad järved kämpingutega ja muidugi tasuta tavalisi matkarajakesi ka.

6. Tarifa düünid. Ohhh! Üldse on see nurk Hispaaniast väga armas mu jaoks. Selline hipilikum ja kodusem kui need vahepealsed fäänsid rikaste linnad. Midagi eestilikku isegi, või siis meenutavad pigem Läti Liepaja randu.

dav

7. Monte Calamorro. Järjekordne imeilus vaade tervele rannajoonele. Ja eriti mugav matkamine – kes raatsib maksta, saab köisraudteega üles 😀 See muidugi tähendab, et turiste jagub ka rohkem kui küll, aga vaated on seda ikka väärt! Natuke alla 800m merepinnast.

cof

cof

8. Frigiliana piirkonna mäed. Külake ise on ka muidugi imeilus:) Aga mägimatkamiseks sobib nt rada nimega “El Fuerte” mis on edasi-tagasi ligi 8km pikk ja raja lõpp-punkt ligi 1000m merepinnast. Päris raske oli minu jaoks, sest kõik kaaslased olid tublid sportlikud heas vormis inimesed ja ma ei tahtnud neist ometi halvem olla, seega ähkisin keel vestil neil sabas… omas rahulikus tempos kulgedes ei olekski ilmselt nii raske tundunud 😉

dav

dav

9. San Anton mägi – siit on terve Malaga idaosa näha. Või noh, terve Malaga siis. Umbes 500m merepinnast.

hdr

10. Montes de Malaga. Ülisuur mägine ja metsane piirkond, kus jagub matkamist paljudeks kordadeks. Ainult kolm korda olen käinud, seega on see minu jaoks veel täitsa avastamata maa.

oznor

11. Botaanikaaed ja selle ümbrus. Ei ole klassikaline matkakoht jep, aga terve päev läheb kindlasti, jalad saab villi kõnnitud ja loomulikult saadab seda kõike imeilus loodus ja vaated. Botaanikaaed ise on juba nagu mingi imemaa, aga kui jõudu üle jääb, siis kohe nurga taga on mägede vahel üks maaliline järv ka. Ja värviline rippsild.

12. Gibraltar. Need vaated sealt mäe otsast on lihtsalt üliimelised. Kõikidest eelmistest siin listis kõige võimsamad. Ja no ahvid – nendega saab iga kord nalja. Kolm korda juba käidud  – 2 korda lastega ja üks kord ilma – nii et ilmselgelt ei ole väga raske matk. Kaljunuki kõrgus üle 400m merepinnast.

cof

13. Väävlivannid. Imepisike ja spetsiifiliselt haisev, aga jälle üks põnev koht. Juulis kui jõe ääres kõik põõsad õitsevad, on eriti ilus 🙂

cof

cof

14. Cabopino düünid. 20 hektarit liivadüüne Marbella külje all. Saab laudteedel jalutada või all rannas peesitada.

15. Monte coronado. Ehk kroonitud mägi. Juba kaugelt vaadates hakkab ta silma ja tekitab huvi. Kõrgus 220m.

hdr

edf