…ehk siis tegelikult kõik kohad kuhu ma siiani olen jõudnud…sest kõik on lemmikud!
Aga alati, kui keegi külla tuleb, siis ma panen nad ikka oma peas mingisse ägeduse järjekorda ja tahan külalisi kui mitte igalepoole, siis vähemalt parimatesse ikka vedada.
No ja kuna “Malaga ümbrus” on selline suvaline mõiste siis piiritlen praegu nii, et kõik, mis jääb Andaluusiasse. 😉 Noh et päevaga käib edasi-tagasi ära.
1. Torcal de Antequera. Minu jaoks on ta ikka endiselt top1, kuigi olen seal vähemalt 4 korda käinud. Lihtsalt nii eriline ja omanäoline piirkond, nagu Marsile oleks sattunud. Või kiviaega 😀
2. Barranco Blanco. See on matkarada jõesängis, põlvini kuni ülepea vees. Mõned kosed on ka. Ühesõnaga adrenaliini jagub ja ilus on ka. Talvel kahjuks liiga külm 😀 Esimest korda minnes olime ikka väga halvasti ette valmistunud – lapsed kaasas ja paljajalu…nii et oli libe ja palju tassimist…aga ellu jäime 😉
3. Majatagused mäed. Ideaalsed, kus pikniku pidada ja pudeli veiniga päikseloojangut nautida. Kui enne ei olnud külalised veel Malagasse ära armunud, siis siin on lõpuks see koht, kus kõik südamed sulavad.
Esimene spot on 10 min kodust – siit on näha kogu vanalinn ja ühtlasi ka meie maja. Ja no see hea petekas kivinukk mille peal saab hirmsaid pilte teha… 😀
Teine lemmik asub 20 min kodust nö linnumäe otsas. Merevaatega 😀
Kolmas lemmik on antennimägi, 30min kaugusel kui teha üks järsem shortcut läbi metsa, või 40 min, kui minna ringiga mööda teed. See on muidugi ka kõige coolim koht neist. Ma reaalselt koliks sinna mõnele kaljunikule elama kui saaks. Suurem osa Malagast on näha, nii merepoolsem kui ka vanalinn.
4. Igualeja piirkonna kastanimetsad. Muidu ka ilusad väikesed valged külakesed mägede ja metsade vahel, aga oktoobri lõpus -novembris on kastanid värviliste lehtedega. Isegi vihmase ilmaga oli käiku väärt 🙂 Seeni saab ka korjata.
5. Caminito del Rey. Natuke liiga popp ja ülerahvastatud, aga ikkagi väga ilus piirkond. Rada ise – ma ootasin tegelikult rohkem adrenaliini ja hirmu, sest kunagi enne restaureerimist oli ta väga ohtlik… Samas nendele, kes kõrgust kardavad, on vist täitsa mõnus närvikõdi 😀 Üliturvaline, kiivrid peas ja värki. Kontsadega ega plätudega ei lasta rajale jne (mind platvormidega ikka jõllitati veits aga jõudsin juba kähku rajale minna enne kui nad ära otsustasid, kas peaks tulema õiendama või mitte.) Alla 8a lapsi ka ei lubata. Aga kui pole tahtmist rajale minna, siis seal ümber on ilusad järved kämpingutega ja muidugi tasuta tavalisi matkarajakesi ka.
6. Tarifa düünid. Ohhh! Üldse on see nurk Hispaaniast väga armas mu jaoks. Selline hipilikum ja kodusem kui need vahepealsed fäänsid rikaste linnad. Midagi eestilikku isegi, või siis meenutavad pigem Läti Liepaja randu.
7. Monte Calamorro. Järjekordne imeilus vaade tervele rannajoonele. Ja eriti mugav matkamine – kes raatsib maksta, saab köisraudteega üles 😀 See muidugi tähendab, et turiste jagub ka rohkem kui küll, aga vaated on seda ikka väärt! Natuke alla 800m merepinnast.
8. Frigiliana piirkonna mäed. Külake ise on ka muidugi imeilus:) Aga mägimatkamiseks sobib nt rada nimega “El Fuerte” mis on edasi-tagasi ligi 8km pikk ja raja lõpp-punkt ligi 1000m merepinnast. Päris raske oli minu jaoks, sest kõik kaaslased olid tublid sportlikud heas vormis inimesed ja ma ei tahtnud neist ometi halvem olla, seega ähkisin keel vestil neil sabas… omas rahulikus tempos kulgedes ei olekski ilmselt nii raske tundunud 😉
9. San Anton mägi – siit on terve Malaga idaosa näha. Või noh, terve Malaga siis. Umbes 500m merepinnast.
10. Montes de Malaga. Ülisuur mägine ja metsane piirkond, kus jagub matkamist paljudeks kordadeks. Ainult kolm korda olen käinud, seega on see minu jaoks veel täitsa avastamata maa.
11. Botaanikaaed ja selle ümbrus. Ei ole klassikaline matkakoht jep, aga terve päev läheb kindlasti, jalad saab villi kõnnitud ja loomulikult saadab seda kõike imeilus loodus ja vaated. Botaanikaaed ise on juba nagu mingi imemaa, aga kui jõudu üle jääb, siis kohe nurga taga on mägede vahel üks maaliline järv ka. Ja värviline rippsild.
12. Gibraltar. Need vaated sealt mäe otsast on lihtsalt üliimelised. Kõikidest eelmistest siin listis kõige võimsamad. Ja no ahvid – nendega saab iga kord nalja. Kolm korda juba käidud – 2 korda lastega ja üks kord ilma – nii et ilmselgelt ei ole väga raske matk. Kaljunuki kõrgus üle 400m merepinnast.
13. Väävlivannid. Imepisike ja spetsiifiliselt haisev, aga jälle üks põnev koht. Juulis kui jõe ääres kõik põõsad õitsevad, on eriti ilus 🙂
14. Cabopino düünid. 20 hektarit liivadüüne Marbella külje all. Saab laudteedel jalutada või all rannas peesitada.
15. Monte coronado. Ehk kroonitud mägi. Juba kaugelt vaadates hakkab ta silma ja tekitab huvi. Kõrgus 220m.
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 