Vahepeal käisid meil kauged külalised põhjamaalt ja sai nii mõndagi põnevat ette võetud. Kuigi aega jäi ikkagi väheks ja pooled plaanid teostamata. Ausalt, kui keegi veel tuleb, siis alla 10 päeva me vastu ei võta!

Automuuseumis käisime jälle. Aleksandr ei saanud ikka veel küll, tegime kaks ja pool ringi peale ja olekski võinud neid ringe sinna tegema jääda. Ja seda vaatamata sellele, et midagi ei tohi näperdada ega kusagile sisse istuda. Esimene ring läks kiiresti, jooksis ja otsis oma lemmikautosid eelmisest korrast. Teine ring oli selline, kus küsis iga auto marki. Sealt edasi hakkas juba igasuguseid põnevaid detaile vaatama, a la mõnel autol oli pasun küljes, mõnel huvitav sumbuti jne. Tuleb vist varsti jälle minna.

Tegime ilma lasteta ühe kiire tripi Tarifale ka ja nuusutasime lohesurfi. Ehk siis võtsime suure hurraaga 3-tunnilise koolituse. Ma unistasin sellest juba aastaid, aga nüüd oli NII hirmus. Harjutasime seal rannas maa peal ja mulle tundub, et see ongi minu jaoks piir, vette ei julgeks kohe kuidagi minna. Chiken olen, kes oleks osanud arvata! Aga terve meri (või ookean?) oli neid lohesurfareid täis ja väga kade oli vaadata igatahes, kuidas nad seal nii kergelt ja graatsiliselt ringi lasid. Pildi näppasin netist:

Nädalavahetusel käisime teatris ka! Vaatasime kuidas kolm kuulsat flamenco-venda Farruco, Farruquito ja El Carpeta tantsisid, oli väga võimas ja maagiline.