See küsimus on mind viimasel ajal üpris tihti kummitanud.

Mõnel veab, sest…

…jah

Kõige odavam variant on muidugi skvottimine. Nii mõnigi kuulsam või vähemkuulsam eestlane on seda varianti proovinud. Noh, et leiad mõne lagunenud ja mahajäetud maja ja kolid aga rõõmsalt sisse. Mööblit leiab prügikastide kõrvalt, süüa saab toidupoodide kõrval asuvatest prügikastidest (tähtaja ületanud tooted) ja heategevuslikest “supiköökidest”. Samas mina näiteks ei ole piisavalt punk sellise elu jaoks, nii et kui vähegi võimalik, siis seda teed ei läheks 🙂

Seega ei mingit palmi all jalakõlgutamist, raha on hoopis vaja teenida! Igasugustes “Eestlased Hispaanias” jne gruppides on tihti arutlusel/vaidlusel, et kas siin on üldse võimalik tööd leida. Arvamused lähevad üldjuhul kahte leeri – esimesed on need, kes tulevad ja leiavad ja saavad hakkama, ja no teised on loomulikult need, kes hurjutavad, et ärge jumala eest siia tulge, sest tööd ei ole hispaanlaste endigi jaoks ja küll varsti jälle saba jalge vahel tagasi Eestisse kolite.

Kõige lollikindlam on muidugi kaugtööd tehes kolida. Itimehed näiteks. Või kirjanikud/ajakirjanikud. Ärimehed.

Teine kõige popim variant on ettekandjaks hakata. Kevad-suve hooajal pole võimalik, et keegi otsib, aga selles valdkonnas tööd ei leia. Ja eriti libedalt läheb neil, kes inglise keelt oskavad – see on siin päris suur eelis hispaanlastega võrreldes, eriti turismipiirkondades. Mõned kohad lausa eelistavadki just välismaalasi palgata 😉

Kolmas popp variant on ingliskeele õpetajaks minna. Iga keskmise eestlase inglise keele tase on kordades parem, kui siinsete ametlike inglise keele õpetajate oma. Ausalt! Nii et pole ime, et hispaanlased inglise keelt ei räägi…

Siis on giidid. Artjom sai omal ajal niimoodi giidiks, et tänaval lihtsalt ühelt teiselt giidilt uuris, et ega nad parasjagu giide juurde ei otsi. Ei otsinud, aga võtsid ta siiski tööle. Keelteoskus on ju kullahinnas.

Veel töötas ta ühes majutusettevõttes check-in ja check-out mehena. Jällegi pakuti keeleoskuse pärast seda kohta, täitsa lambist. Ma ei imesta, kui nad jätkuvalt sinna kohale kedagi otsivad, sest inimesed ei suutnud tollel kohal väga kaua püsida…

Need on ju tegelikult kõik sellised basic-töövariandid, mille peale igaüks tuleb. Aga nüüd, kui me siin juba mõnda aega oleme pesitsenud, olen igasuguseid muid ägedaid variante ka tähele pannud. Näiteks filmide massistseenide tüübid. Päris mitmeid HBO ja Netflixi seriaale on siin lõunarannikul filmitud + muidugi hispaania enda seriaalid. Isegi üks soome film oli hiljuti! Tihtilugu otsitakse põhjamaise välimusega inimesi ja päris suur hunnik välismaalasi tegelebki täitsa aktiivselt “taustanäitlejaks” olemisega. Väga äge ju! Just täna mõtlesin, et see oleks minu jaoks ideaalne koht – kui kõik nurisevad, et võttepäevad venivad jube pikaks ja enamus aega tuleb lihtsalt vaikselt oodata, siis mina näeks end sel ajal õnnelikult raamatut lugemas… P.S. “Alli Abajo” viimase hooaja esimeses osas võib taustal kokku lausa kolme eestlast näha 😉 Rekord!

Kui ma mõtlen, millega mu tuttavad välismaalased siin Malagas lisaks kõigele eelnevale veel leiva lauale toovad, tulevad esimesena pähe sellised variandid – transportimine (nii turistide edasi-tagasi vedu kui ka kauba või mööbli transport), massaaž, majutusteenused, maalimine ja igasugune muu kunst. Tantsutreenerid. Ja muusikud! Mind paneb lausa imestama, kui palju siin mõned tänavamuusikud teenivad!

Muidugi ettevõtlus ka. Selles valdkonnas kusjuures hiinlastele võrdset ei leia, iga nurga peal on mõni hiina poekene püsti pandud… Eestlased, lätlased ja venelased jällegi on tublid hoopis baaride-pubide ülespanekul.

Aaa ja üks vanem eesti proua tegeles siin Malagas lausa kerjamisega. Ma ei teagi, kuhu ta nüüd kadunud on… võib-olla hakkas häbenema ja otsis mõne sellise linna, kus teisi eestlasi ei ole 😉