Eestis on mu lemmik-puu vist kask. Või kui põõsad ka arvesse võtta, siis hoopis sirel ehk?
Malaga on dendroloogia mõttes üsna ideaalne koht, siin saab tänu heale pehmele kliimale peaagu kogu maailma puuliike kasvatada. Juba palme on 90 eri liiki, nii et jagub, mida vaadata.
Mu lemmikliik on siin Ceiba Speciosa ehk pudelipuu ehk nagu hispaanlased ise ütlevad: purjus pulk, mis õitseb oktoobris-novembris. Mõnusa karakteriga puu noh, nii õrn aga nii okkaline.
Ja no Malagas ei saa üle ega ümber Jacarandast. Kevadised lillad tänavad tähendavad, et kevad (või noh, suvi) on viimaks käes. Maikuupuu, just nagu sirel Eestis.
Akna all kasvavad meil igihaljad eukalüptid, immigrandid Austraaliast, nendega olen juba sina-sõber.
Ja siis on veel kuidagi väga andaluuslaslikud piiniasalud. Need on sellised vihmavarjukujulise võraga männid, mis siin mere ja ookeani ääres kasvavad. Ei leidnud paremat pilti, aga enamvähem on näha:
Ja igasugused viigipuu perekonna esindajad: kummipuud, nii kõrged, võimsad. Harilikud viigimarju kandvad viigipuud igalpool. Ja vanad 200-aastased väikeseviljalise viigipuu alleed.
Üks väike videokene ka siia otsa:
Ja juuhhuu, juba 13s video youtubes. Mõtlesin eelmisel suvel, et teeks eksperimendi ja juutuubitaks aastakese, sest kui ma vanu pilte ikka vahel vaatan ja isegi vanu blogipostitusi loen, siis videodega on nii, et muudkui kogunevad kusagile arvutisse või välisele kõvakettale ja keegi ei viitsi neid eluilmaski enam üle vaadata. Aga oleks nad ilusti kokku pandud ja kenasti serveeritud kusagil, siis ju ikka vaataks…
Alguses puhus mul seal youtubes pikka aega küll ainult tuul, aga nüüd olen ennast ikka lõpuks kokku võtnud. Ja juulis saabki juba aasta täis, nii et eks ma siis varsti vaatan, mis edasi saab.
Seitsme maa ja mere taga Hispaania kuningriigis 