Ma ei mäleta, kas ma olen üldse rääkinud, et millelgi aasta algusepoole sai auto maha müüdud? Võib-olla mainisin kusagil Instagramis või facebookis?

Igatahes hakkas ta tasapisi otsi andma ja panin müügikuulutuse üles. Ja oioioi, kuidas hakkas scammereid peale lendama. Saime ka kohe targemaks. Nimelt on Hispaanias väga popp läbi bizum-i makseid teha. See on põhimõtteliselt ülekande tegemine nii, et pead vaid teise poole telefoninumbrit teadma. Tel. number on pangakontoga ühendatud ja ülekanne läheb kohe sekundiga kohale. Vastupidiselt näiteks tava-pangaülekandega, mis sõltuvalt pangast võib mitu päeva aega võtta (kiviaeg noh!). Igatahes, kui sul pole bizumi (ega whatsappi) siis oled sa üldse hispaanlane?

Bizumis on võimalik nii raha saata, kui ka vastupidine variant – raha küsida. Küsimise puhul peab teine pool oma pangas selle aksepteerima. Skämmerid teevad nii, et helistavad kuulutuse peale, et oo, jaa, ma täiega tahan seda (autot või mida iganes natuke kallimat asja sa müüd) aga mul pole üldse aega vaatama tulla, aga palun-palun, broneeri ta mulle ära, teen kohe bizumi sulle, kohe praegu, näe juba teen. Ja siis selle asemel, et teha see bizum-ülekanne, saadab scammer hoopis raha-requesti ja loodab, et sa ei pane tähele, et see on valesuunaline rahaliikumine ja aksepteerid kiiruga ära. Ja siis ta ilmselt kaoks ja blokiks su numbri ära vms.

Panin siis lõpuks uue kuulutuse, et scammerid, palun mitte helistada. Siis oli tõesti veits rahulikum. Auto ostis ära üks kirjanik Cadizist, kes oli kõigist vigadest teadlik, aga sellele vaatamata tahtis just seda autot ja oli nõus nii kaugelt talle järele tulema. Tal oli eelmine auto ka selline eriline-unikaalne olnud. Ühesõnaga sai Rover lõpuks õnneks heasse perre (meil oli juba lammutusseviimine ka laual), kirjanikul on sõber automehhaanik, kes lubas kõik korda teha.

(See on nii veider, kuidas auto muutub justkui kalliks pereliikmeks, onju? Kahju temaga hüvasti jätta, sest kõik need head ajad ja toredad reisid ja mälestused)

Edasi olime valiku ees – mida teha. Päris autota ju olla ei saa (fotograafi elukutse eripära noh), aga kohe pole võimalik uut ka osta. Vaagisime variante (rent, järelmaks jne) ja üks Artjomi klient ja tuttav, elektriautode rendifirma, tegi talle täiega hea pakkumise päeva kaupa rentimiseks. Nagu pmst omahinnaga. Olen siin arvutanud ja praegu tuleb niimoodi rentimine meile kokkuvõttes odavam välja, kui oma auto ülalpidamine pluss bensiinikulu. Ja elektriautod on lisaks täiega ägedad ju ka! Vahepeal tõsteti natuke hinda (mis on endiselt tegelikult ainult kolmandik pärishinnast), aga sellele vaatamata on arvutused jätkuvalt rendi kasuks, seda enam, et bensiinihinnad aina tõusevad.

Danielil on muidugi palju fäänsim elu, kui meil, tema lausa omab nüüd isiklikku elektriautot. Bentley. Oskab elada noh! Millalagi paar kuud tagasi tegid lapsed omale dreamboardi ja printisid sinna oma unistusi välja. Nagu poistel ikka, on seal autod ja arvutid jne. Daniel võttis nüüd ühe unistuse maha, sest see juba realiseerus. Ta tahtis sellist mänguautot, kuhu saab sisse istuda. Suht viimane hetk seda tahta, sest neil on vanuse- ja kaalupiirangud ju. Tema valitud mudelil 3-8a ja max 30 kg. Sa just kaheksa ja kaalub 22 kg. Ja tahtis seda sünnipäevaks. Just seda ja ainult seda! Suht kallis kink, eksole, aga kuna Dani soovid on alati üsna väiksed olnud (läbi aastate lillekesed ja maasikataimed ja kärbsepüüdjad ja mahlapress ja elektrimullitaja jne), siis leppisime temaga kokku, et see kingitus tuleb kamba peale ehk kõik raha, mis talle vanavanemate ja teiste sugulaste poolt kingitakse läheb sinna ja me paneme puuduva osa omalt poolt. Ja nüüd ta siis ongi üliõnnelik auto-omanik.

Liikumisvahendistest rääkides, siis vahepeal suutis keegi `&%¤#”! jälle laste jalgrattad tänavalt ära varastada. Ausalt, ma täiega pooldan seda, et varastel võiks karistuseks käe maha võtta. Nagu reaalselt, kust sellised inimesed tulevad???