Millal see nüüd oligi, pea aasta tagasi, mil rääkisin, et Javier Castillo raamatu järgi tehakse Netflixi sari ja see filmitakse Málagas. Ja me läksime kohe lastega suure hurraaga castingule ja käisin kõigepealt ise tausta mängimas ja siis käis Dani ühe päeva ja siis käisin mõlema lapsega veel lisaks kolm päeva jutti sellel suurel kuningate rongkäigu massistseenil. Seega, kui sari nüüd paar päeva tagasi netflixi üles pandi, tahtsime kohe seda essat osa näha, mille jaoks tookord nii palju tunde ja päevi sai ühe koha peal seistud ja külmetatud ja vihmaga üle valatud. Siin ja siin olen pikemalt kirjutanud neist võttepäevadest ja kõigest, mis kaadri taga toimus.

Aga filmi juurde.

Esiteks oli täiega harjumatu Malagat nii tumedates ja vihmastes toonides näha 😀 Aga samas jälle oli äge ka oma kodulinna niimoodi läbi teleekraani vaadata. Vaadata, mis kus filmitud on jne. Teisi tuttavaid statiste ära tunda.

Ja kuidagi nii veider on mõelda, et mind saab nüüd Netflixist näha. Küll seksundiks, eksole, aga ikka nii naljakas 😀 Kõik see fotondus-videondus-filmindus on mu jaoks täielik magnet noh. Äge on olla väike mutrikenegi.

Ja lapsed, mul on nii hea meel, et nende elu essa töö ikka vilju ka kandis ja neid kaadrisse jäi. Muidu oleks ju kurb, et kogu see tehtud vaev – tahaks ikka tulemust ka näha. Eriti laste puhul. Suurtel pole vast nii hullu 🙂 Minu sellest ühest võttepäevast näiteks ei läinudki filmi mitte ühtegi kaadrit, kuigi peategelased ja kõik nägid ju tol päeval terve pika päeva vaeva.

Sari ise on tegelikult minisari, koosneb vaid kuuest osast. Nii et kuigi ma ei plaaninud peale selle esimese osa rohkem vaadata (krimi pole eriti mu teema), vaatasin ikka jutti lõpuni välja, st poole ööni uneajast 😀 Artjom arvas, et veits veniv ja mõttetult palju igavaid tühje depressiivseid stseene (“millal see juba lõppeb, tahaks magama minna”) Mind ei häirinud. Kõik ei peagi alati kiire action olema mu meelest. Küll aga mõtlesin mitmel korral, et grimmeerijad on siniste aukus silmadega veits üle pannud, et grammike vähem oleks võinud äkki olla. Aga ei noh, samas tooge väsinud aukus silmad moodi, mulle sobib 😀