23…või oli see hoopis 32 (kes seda enam mäletab!)

See nädal tõotab tulla tore 🙂

Esiteks algas esmaspäev kohe sünnipäevaga.

Teiseks on kogu nädal täidetud eurovisiooniga. Jei. Eluaegse eurofänni aasta oodatuim nädal 😀 Inglismaa ruulib see aasta 🙂 Ja Eesti ka muidugi! Tegelikult ma olen ainult mõnda lugu kuulnud, nii et rohkem ei kommenteeri, eks homme näis.

Viimaste päevade tegemistest pilte ka. Sünnipäevast kahjuks ei olegi ühtegi. Ju siis oli nii põnev, et ei olnud mahti teha, või hoopis vastupidi – nii igav, et ei olnudki midagi jäädvustada:)

DSC_0156

Pargis tšillimas

DSC_0163

Ootame kannatlikult saagikoristusaega 😛

DSC_0171

Koerakesed ja Aleksandr on nagu  + ja – magnetid, tõmbuvad. Või siis üritavad koeraomanikud minuga hoopis jutule saada, kes seda teab. Seekordne oli härrasmees vanuses 80+ ja sellele vaatamata noh, nagu hispaanlased ikka, uskudes et julge pealehakkamine on pool võitu.

DSC_9935

Nagu juuresolevalt pildilt näha, võiks vahel kodu ka koristada, mitte ainult õues jalutada ja pilte teha.

Rubriigid: Malaga, Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: | 7 kommentaari

Dani 11

Danielil on jälle üks kuu juures (p.s. ma alustasin seda postitust 2. mail, aga vahepeal oli nii kiire, et jäi pooleli). Natuke veel, ja ongi aasta täis. Vaikselt juba proovin harjuda selle mõttega, et ta pole beebi, vaid täitsa isiksus juba. Kõigile lastele meeldib musitseerida ja igasuguseid pille näppida. Aga Daniel on kohe eriliselt suur pillifänn. Aleksandr nt oli selles vanuses pigem traktorifänn. (Ja noh, on siiamaani!) Danielil hakkavad kohe käed värisema, kui süntekast möödume või kui kitarri näeb. Ja teeb suure skandaali, kui ei lubata mängida. Praegu nt mängib mul siin kõrval ksülofoni 🙂

Teine hobi on tal santehnika. Kohe, kui selja pööran, on ta vannitoas bidee, vetsupoti ja muu varustuse kallal. Nii tõmbab sinna.

No ja kolmas kirg on toit 😉

DSC_0052 DSC_0090 DSC_0113

Selline sai meie lastetuba. Väikesed põrsakesed tegelevad aktiivselt selle sassiajamisega ja lõbu on laialt 🙂 Suurem osa sisustust on muidugi Ikeast (üks lisaboonus Malagaselamise juures). Väike laud, lamp, riidekapp (ei mahtunud kaadrisse) ja kardinad olid juba omaniku poolt, aga nt selle riiuli ja pildi seinale tassisime ise kohale. Tüübid ise on oma toaga igatahes rahul. Muide, pilt seinal on tõeline hitt, Aleksandr oskab tõsine kunstinautleja olla, kui asjasse on segatud nt rong ja laev + muu põnev action, mis seal toimub.

Üks offtopic asi ka. Mõtlesin, et pole ime, et ma nii magusasõltlane olen, kui lapsena telekast ajupesu tuli 😀 («Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme ülehomme!» ja mis seal veel oligi, et kui tuju hea, tuleb kommi süüa ja kui halb, tuleb ka kommi süüa)

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: , | 2 kommentaari

Kassipood

Lastega ei ole üldse aega šopata ega poodidesse sisse põigata, aga millalgi kuu tagasi sattusin maailma ägedamasse poodi, nimeks A Loja de Gato Preto ehk “Musta Kassi Pood” Mis on tegelikult hoopis mööbli- ja kodusisustuspood. Ma olin sealt muiduga sada korda mööda läinud, aga kunagi ei olnud otsest vajadust sisse minna. Ja damn, kui ägedat stuffi seal leidub! Ma ei tea, kas seal üldse on midagi, mida ma ei tahaks 😛 Nüüd on nii, et iga kord kui sinnakanti satun, tuleb midagi ägedat minuga koju kaasa.

Esimene õnnelik oli selline nagi:

nagi

Siis vedas sellisel serveerimiskandikul:

kandik

Ja sellel seinakellal:

kell

Ja noh, siis tulid elutoa kardinad ja vaip. Ja kiik (pilt eelmises postituses, leiab ohtrat kasutust). See viimane on tegelikult Danieli 1-aasta sünnipäevakingiks, aga paar kuud varem, sest ta ei tahtnud seal poes enam konutada… (mitte et seal ka tore ei oleks, ma võiks küll seal päevade viisi aega mööda saata 😉 )

Gloria Aguiam fotografaskardinad

Huvitav, kui ma sinna tööle kandideeriks, kas siis omadele oleks soodukad 😀 Tegelikult on seal hinnad niigi superhead 🙂

Vot nii. Aga Anni, kas tellid jõuluvanalt midagi siit?

komplekt  taldrikud tordnuga

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: , | 2 kommentaari

Sunshine lollipops and rainbows

DSC_0266 DSC_0280korvisaleksandr

Rubriigid: Malaga | Sildid: , | 2 kommentaari

Selfie Aleksandri moodi

DSC_9638

Rubriigid: Fotograafia | Sildid: | Lisa kommentaar

Foobiauuringud

See pole vist kellegi uudis, et mulle ühed teatavad kaheksajalgsed koletised ei sümpatiseeri. Ma olen ise ikka alati arvanud, et see on instinktiivne (ja õigustatud!) hirm, aga päris kindel ka polnud, sest lapsena ju ikka hirmutati üksteist ja võibolla tekkis ta ka kunstlikult, teiste kaasabil.

Üks päev juhtus nii, et meil oli lae all seina peal üks ämblik või koibik, ega ma tõttöelda täpselt ei teagi, ma ei tahtnud lähemalt uudistama minna.

Ausalt, Aleksandril pole aimugi, et ma ämblike kardan, õigemini pole ta kunagi ühtegi näinudki. Artjom siis näitas talle, et vaata, kes seal seina peal istub. Aleksandril oli muidugi huvi suur. Mingi tegelinski istub seina peal, muidugi põnev ju. Muudkui palus, et keegi teda sülle võtaks ja lähemalt vaadata saaks. Kõik oli jumala rahulik, vaatas korduvalt ja küsis muudkui ühe ja teise käest õhinal, et kes see on ja tahtis lähemalt vaadata. Siis jõudis (lõpuks!) kätte see hetk, kui Artjom ta klaasi alla kinni püüdis ja laest alla tõi. Aleksandr oli muidugi ikka uudishimulikult juures ja läks kohe lähemalt uurima. Aga. Mingi nipiga tegi too monstrum põgenemiskatse, paber oli vist all natuke ligadilogadi ja ta sööstis väljapääsu poole. Ja Aleksandr jooksis selle peale momentaalselt hüsteerilise nutuga minu juurde ja ütles, et valus. Ausalt, minu jaoks oli see nii üllatav, et temas ka see foobiageen olemas on. See ämbliku kiire liigutus lähedalt vaadates aktiveeris mingid ürginstinktid ja ta tajus, et see on üks paganama evil elukas, kes teeb haiget. Thats my boy.

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: , | 4 kommentaari

Untitled

Olime päris pikalt internetivabad ja ikka ja jälle oli palju ideid, millest peaks kirjutama. Aga nüüd nagu ei meenugi midagi 😀

No tuleb siis algusest alustada.

Ma ei tea, me oleme juba varsti hullem punt, kui mõni rändtsirkus, ausalt. Kolisime end jälle uude kohta, või noh õigemini kolime veel siiani. Palju asju on veel vaja vanast kodust siia tuua, tasapisi muudkui veame. Daniel kärus ja käru alune ja sangad kola täis 🙂 Aga nüüd oleme siis jälle tibake lõunapool, meri juba paistab, nii et ilmselt enam väga palju ei tulegi kolida, selleks et mere äärde saada. Ühesõnaga – meie kolmas hispaania kodu! 🙂 Ükspäev alles proovisin arvutada, mitmes kohas oleme Artjomiga koos elanud. Vist kuues pesa nüüd siis? Tahaks küll lõpuks väikse pausi teha kolimistega, paar aastatki 😀

Aga siin on mõnus. Vaatasime seda korterit juba paar kuud tagasi, aga siis olin ma pidur ja kuidagi ei sümpatiseerinud ta. Kuidagi halvasti serveeritud oli. Ilmselgelt pole omanikel väga head ilumeelt 😛 Aga nüüd on mõnus ja hubane. Kardinad ette, paar raamaturiiulit, sada aastat vanad vaibad minema, minu uus kollane arvutitool paika ja hoopis teine välimus…Ja merd on natuke näha! Ma ise ei teadvustanudki endale seda siiani väga, aga kuidagi/kusagil oli mul alati unistus mere ääres elada, merd näha, et oleks võimalus iga päev mere ääres jalutada, mereõhku hingata. Ma ei tea.

Ja meil on nüüd külalistetuba! Ja lastetuba, lõpuks ometi. Kartsin juba, et enne ülikooliaega lapsed oma tuba ei saagi 😀  Ja rõdu. Küll kinnine, aga siiski. Ja ahi. No ma võin ahhetama jäädagi. Aga ma ei ole ainuke, kellele siin meeldib, Aleksandrile näiteks meeldib ka väga. Ta vaatab rõdult autosid, busse ja kogu muud kaadervärki, mis alt mööda vurab. Laevu vaatab ka. Ja eriti tore on rõdu, elutoa ja magamistoa vahelist ringi joosta (või sõita). Ja oooo, kuidas ta lastetuba fännab, juba see sõna, “lastetuba,” oli vahepeal ta uus vaieldamatu lemmik. Ja ei mingitki protesti oma toas magamise kohta, lausa liigagi lihtsalt läks see värk mu meelest.

Aga mis ma ikka seletan, kes tahab kogu seda imetabasust lähemalt näha, tulgu aga külla, sest nagu ma juba mainisin, on meil nüüd KÜLALISTETUBA!!!

DSC_0403

Rubriigid: Malaga, Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: , | 1 kommentaar

Viimased viimase minuti toimetused

Oi oi, kui hullumeelne nädal on olnud.

Kõigepealt Aleksandri dokumentide tegemine ja kooli kandideerimine. Eelviimasel päeval sai ikka paberid ära viidud. Meie kohta päris tubli tulemus.

Siis meie teine üürikas. Täna kell 14 jõudsid esimesed öömaja soovijad kohale. Aga enne seda oli veel tuhat asja tegemata, nagu ikka. Alates kolmapäevast olen pesu pesnud ja kuivatanud, käsitsi kardinaid õmmelnud, puuduolevat pudipadi mööda linna otsinud. Eile käisin korra veel Ikeas ka. Õhtul tegin kardinaid edasi. Kuna laste kõrvalt on jube keeruline kõike järjest siuh-säuh “ära teha”, tuli uneajast ikka aega juurde näpistada. Kella 5ni hommikul triikisin voodipesu, lõpuks tuli nii kopp ette, et ikka magasin 2 tundi ka. Hommikul jälle jooksuga sinna ja kella kaheks oli kõik PEAAEGU valmis. Pool tundi oleks võinud veel olla, siit-sealt jäi ikka koristamata. Osadel tubadel kardinad ka puudu jne. Aga muidu äge.hakkab juba looma. Jalad löövad nüüd ainult tuld.

See-eest nägin ma täna õhtul vaevatasuks Banderast 😛

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: | Lisa kommentaar

9+9

Eile oli jälle igakuine tordisöömispäev ehk siis Daniel sai 9-kuuseks. 9-kuu täitumine on minu jaoks kuidagi maagilisem, kui ülejäänud “minisünnipäevad,” sest ühepalju aega on oldud nii kõhus kui kõhust väljas. Siit edasi on beebi-iga nagu läbi.

Tegin esimest korda Hispaanias oldud aja jooksul küpsisetorti. Varem muudkui virisesin, et nii tahaks, aga ei tulnud pähe, et ukraina poes on ju kindlasti mingeid küpsiseid ka. Üsna kalevi-omade sarnased, tiba magusamad ainult 🙂 Ja no siinsetes toidupoodides on päris palju jogurteid, mis on identsed eesti kohupiimapastale. Nii et annab teha küll! Isegi hapukoor on ju täitsa olemas, kuigi ma harilikult hapukoorega ei teegi.

Danielist veel niipalju, et ma olen täitsa kindel, et tal on selline andur, mis ütleb, millal ma teed-kohvi plaanin jooma hakata. 100 % kindel. Absoluutselt iga kord, kui tema magamise ajal endale juua teen, ta ärkab. Kas siis, kui vett tassi valan, või kui esimese lonksu võtan. Iga kord, eranditeta, juba mitu kuud tagasi panin tähele.

Teine vedrus on tal see, et tema nina on püha, seda ei tohi kiskuda (nuusata, puhastada, meresoola panna jne) Nohu ajal on elu igatahes väga keeruline, sest alalõpmata on vaja seda “püha nina” torkida.

Lähen proovin nüüd endale maiustuste kõrvale kohvi ka teha 😉

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: , | Lisa kommentaar

В городе плюс двадцать пять – Лето

Suvi jõudis lõpuks ometi kätte ja õues on (tagiga) lausa palav 🙂 Ma olen terve nädala toas istunud, sest Danielil oli nädala sees palavik. Nii mõnus oli lõpuks õue mängima saada! Möödaminnes hüppasin ukraina poest ka läbi: DSC_9659

Kuidagi väga päevakajaline postitus tuli! P.S. Häid valimisi ka kõigile, loodame, et seekord kesk ega reform ei võida 🙂 (minul juba ilusasti e-hääletatud)

Rubriigid: Veini kõrvale lobajuttu | Sildid: | Lisa kommentaar